Türi valla elanike arv on taas kahanenud. Viimaste andmete järgi on meid aastaga 146 inimese võrra vähemaks jäänud. See tähendab, et Türi vald, kus elab nüüd 10 319 inimest, on kaotanud pea poolteist protsenti oma rahvastikust vaid ühe aastaga.
Statistika võib tunduda kuiv ja kauge, aga tegelikult ei ole elanike arv pelgalt number tabelis. Iga lahkunud inimene tähendab ka vähem maksutulu ning see omakorda mõjutab otseselt seda, milliseid teenuseid vald suudab pakkuda – alates lasteaedadest ja koolidest kuni teede hoolduse, kultuuri ja sotsiaalteenusteni.
Värsked andmed näitavad, et oleme Järvamaa omavalitsuste seas suurima rahvaarvuga omavalitsus, kuid samas oleme tänavusel aastal ka kõige suurema kahanemisnäitajaga omavalitsus Järvamaal.
Türi linnas elab ligi pool valla rahvastikust – 4876 inimest. Suuremad keskused on ka Särevere ja Väätsa, samuti Türi-Alliku, Käru ja Oisu. Need ei ole lihtsalt punktid kaardil, vaid kogukonnad, kus inimesed tahavad elada, lapsi kasvatada ja tööl käia. Kui rahvastik väheneb, tekib paratamatult küsimus: kas teenuseid on mõistlik samas mahus hoida, kas koolid ja lasteaiad jäävad kestma, kas poed ja bussiliinid tasuvad end ära?
Rahvastiku vähenemise põhjused ei ole kellelegi saladus. Suremus on suurem kui sündivus. Noored lähevad õppima suurematesse linnadesse ja ei tule alati tagasi. Töökohti on vähe või ei vasta need inimeste ootustele. Elamispind on küll soodsam kui Tallinnas või Tartus, aga tihti puudub kaasaegne üüripind või hästi planeeritud uusarendus. Samuti mängivad rolli teenuste kättesaadavus ja üldine elukeskkonna atraktiivsus.
Mida siis teha?
Esiteks, vald peab senisest rohkem panustama töökohtade loomisesse ja ettevõtluse toetamisse. Ilma tööta ei jää inimesed siia, ükskõik kui ilus on loodus või kui hea on lasteaed. See tähendab koostööd ettevõtjatega, tööstusalade arendamist ja paindlikumat suhtumist uutesse ideedesse. Peame omavalitsusena leidma vastuse – mis on see miski, mis toob ettevõtja meie juurde ja mida teistel omavalitsustel pole.
Teiseks, oluline on elamuarendus. Noored pered vajavad kaasaegseid, energiatõhusaid ja taskukohaseid kodusid. Kui neid Türi vallas ei ole, kolitakse sinna, kus need on. Kui eraettevõtja ei julge riskida ja investeerida, siis ohjad peab haarama omavalitsus. Eestis on
mitmeid edukaid näiteid sellest, kus omavalitsuse abiga luuakse moodne üürimaja, mis on noortele atraktiivne elukoht.
Kolmandaks, tuleb tegeleda Türi valla kui elukoha mainega. Me ei konkureeri ainult Paide linna või Järva vallaga, vaid kogu Eestiga. Türi peab olema nähtav, positiivne ja atraktiivne – koht, kus on hea elada, mitte ainult koht, kust läbi sõita.
Ja lõpuks – kogukond ise loeb. Inimesed jäävad sinna, kus nad tunnevad end vajalikuna ja hoituna. Tugevad kogukonnad, sündmused, kultuur ja sport ei ole “pehmed teemad”, vaid väga otseselt rahvastikku mõjutavad tegurid.
146 inimest vähem ei tähenda ainult 146 nime vähem rahvastikuregistris. See tähendab vähem makse, vähem lapsi koolis, vähem kliente kohalikele ettevõtetele ja lõpuks vähem võimalusi kogu vallale. Kui tahame, et Türi vald oleks elujõuline ka kümne või kahekümne
aasta pärast, peame rahvastiku teemat võtma väga tõsiselt – mitte homme, vaid juba täna.