Kvaliteetne elukeskkond on see, mille nimel peavad kolm Järvamaa omavalitsust pingutama, et olla noorele perele võimalik kodukoht.
Hiljuti oli Maalehest lugeda, et Türi vallas on elektritarbimise andmete põhjal 640 tühja eluruumi. Siinkohal on oluline märkida, et tühjad eluruumid moodustavad kõikidest eluruumidest viiendiku.
Arvud on suured ja mõjutavad mitmeidki aspekte. Võtame näiteks kinnisvara hinnad. Kui külasse on jäänud seisma üks tühi kortermaja, avaldab see kohe mõju, kui soovite müüa oma korterit, mis asub tühja kortermaja läheduses.
Tühjad hooned meie maakonna linnades ja külades avaldavad inimestele ka psühholoogilist mõju. Ebaatraktiivne elukeskkond, mida tühjad elumajad tekitavad, kahjustavad sidet inimese ja kodukoha vahel. Samuti vähendab see usku kodukoha tulevikku.
Kolemajade kadumise nimel peavad omavalitsused tegema keerulist ja aeganõudvat tööd. Ilmselt saame kõik aru, et asi ei ole päris nii lihtne, et lammutame ajale jalgu jäänud kortermaja ära ja kõik ongi korras. Keerulised omandisuhted ja palju muud bürokraatiat takistavad seda, et üldse lammutamiseni jõuda.
Kui suuri tühjalt seisvaid kortermaju võime näha peamiselt maapiirkondades, siis oluline on kindlasti ka keskuste areng. Ikka ja jälle jõuan oma kirjutistes atraktiivse linnasüdameni. Paljud eksperdid on esile toonud kahanevate linnade kompaktsuse. Pargid auto ära ja pääsed lühikese jalutuskäiguga kooli, kinno, tööle, lasteaeda, arsti juurde ja ehituspoodi.
Paide on minu hinnangul siinjuures hea näide. Ühest küljest tehakse väga õigesti, et olulised teenused koondatakse keskväljaku ümbrusse (riigigümnaasium, ajakeskuse laiendus).
Teisalt tehakse endale nii-öelda karuteene ja arendatakse samal ajal linna ääres olevat piirkonda. Lõpptulemus võib olla see, et Paide inimene peab aina rohkem kasutama autot, et oma teenuseid ja vajadusi rahuldada. Meie väikelinnade võlu peaks ikka olema see, et kõik asjad on käe-jala juures. Usun, et linna või keskuse teadlikku plaanimist on õppida kõigil kolmel omavalitsusel.
Nii mina kui ilmselt paljud teisedki järvakad oleme ootamas pikisilmi Paide ja Türi uut keskväljakut. Kohta, kuhu on hea tuua oma sõpru, kes pole veel Järvamaad külastanud. Kohta, mille üle uhkust tunda. Aeg on näidanud, et just linnasüdame uuendusega võib käima tõmmata tegusid, mis varem pole õnnestunud. Näiteks elavdada kohalikku kohvikukultuuri, galeriid.
Elukeskkonna juures on oluline rääkida eluasemepoliitikast. Eesti tuntuimas kinnisvaraportaalis avaneb selles suhtes suhteliselt tühi maa. Kui soovite üürida korterit Järvamaal, leiate ainult neli pakkumist. Ja siis imestame, miks noori maakohtadesse tagasi ei tule. On ju selge, et pärast ülikooli lõppu siia tulev noor õpetaja ei jaksa kohe kinnisvara osta.
Kui vaadata ringi mujal Euroopas, siis üha enam sekkub riik olukordadesse, kuhu erasektor mingil põhjusel ei jõua. Aina rohkem jõuab selline mõtteviis ka Eestisse. Imavere üürimaja rajamine koostöös riigiga on suurepärane näide, kuidas on võimalik lahendada probleeme, mis on seotud elukeskkonnaga.
Uute hoonete ehitamise juures ei tohi kindlasti ära unustada vanu hooneid, millele on võimalik hinge sisse puhuda. Jah, ilmselt on mõne pärandi renoveerimine kallim kui uue ehitamine, kuid just vanad ja ajaloolise taustaga hooned teevadki Paidest Paide ja Järva-Jaanist Järva-Jaani.
Kindlasti on juba praegu tehtud palju selleks, et meie elukeskkond oleks võrdväärne teiste maakondade elukeskkonnaga. Usun, et oleme võimelised enamaks. Teadlikult ja järgemööda arenedes võiksime olla esimene koht noorele perele, kes otsib endale uut elupaika.