Haridus on olnud eestlastele alati oluline teema, nii ka Türi vallas. Haridusmuudatuste keskel olev Türi vald on sulgemas õige pea kahe põhikooli kolmandat kooliastet, hoomamata, kui palju see kohaliku kogukonna elu võib pärssida.
Alustagem algusest. Türi vald võttis Türi põhikooli uue hoone ehitusega kohustuse korraldada ümber kohalik koolivõrk. See tähendab, et alates 1. septembrist 2022 antakse haridust kõigis kolmes kooliastmes ainult kolmes koolis. Tuletame meelde, et koole, mis praegu annavad vallas 9klassilist haridust, on viis: Türi põhikool, Väätsa põhikool, Laupa põhikool, Retla-Kabala kool ja Käru põhikool. Seega peab vallavolikogu võtma vastu otsuse sulgeda kahes põhikoolis kolmas kooliaste.
Selleks et eelmainitud otsust teha, tellis Türi vallavalitsus Cumulus Consulting OÜ-lt haridusvõrgu analüüsi. Tegemist on nii-öelda Exceli tabeliga, kus kokkuvõtvalt analüüsitakse õpilaste arve, tulevikuprognoose ja vaadatakse, kui palju ruutmeetreid ühele õpilasele jagub.
Olles lugenud seda analüüsi, võin päris kindlalt öelda, et vallavalitsuse lähteülesanne oli seotud suuresti kvantitatiivse meetodiga, see tähendab et koolide tulevik ja õpilaste heaolu mahutati arvudesse.
Minu hinnangul on arvudest veelgi olulisemad inimeste emotsioonid ning seotus kodukoha ja kogukonnaga. Analüüsi tellimisel unustati see täiesti ära. Nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed analüüsid peaksid hariduselu küsimustes käima käsikäes. Praegu pole seda kahjuks tehtud ja ilmselt ka ei tehta, sest kardetakse sealt kooruvaid tulemusi.
Kvalitatiivse analüüsi all ootaksin uuringut, millist mõju võiks avaldada kohalikule kogukonnale (ettevõtjad, poeomanikud, lastevanemad, noortekeskus) kolmanda kooliastme sulgemine. On oluline mõista, et kool pole pelgalt haridusasutus. Kool on palju enamat. Ta on kogukonna mootor, mis käivitab kogukonna rakukesi, olgu need siis eakad või hoopis lastevanemad. Kõik algab koolist! Kui mootoril võimu kärpida (kooliastmeid sulgeda), siis kärbitakse võimu ka kogukonna rakukestelt.
Juhtusin lugema Järva Teatajast artiklit, kus Türi vallavalitsuse haridus-, kultuuri-, sotsiaalosakonna juhataja Kaia Iva nõustub riigikontrolör Janar Holmiga, kes ütleb: «Oleme Eestis jõudnud aega, kus tuleks ausalt inimestele tunnistada: kõikjal riigis harjumuspäraselt ühtlaselt ja ühetaolise kvaliteediga avalike teenuste osutamine käib meile üle jõu. Ühetaolist kättesaadavust ei ole ammu enam võimalik tagada ja selle põhjus ei ole mitte ainuüksi raha, vaid selgelt ka inimeste puudus.»
Mul oli väga kurb seda artiklit lugeda. Ühelt poolt seetõttu, et lusikas on nii-öelda nurka visatud ja nenditaksegi fakti, et elu maapiirkonna ja linna vahel ongi ebavõrdne. Mina seda nii ei näe. Olen optimist ja näen maapiirkonna koolides suurt potentsiaali olla kohaliku kogukonna arengumootor ja laiemalt ka kompetentsikeskus.
Tuleme tagasi Türi haridusvõrgu juurde. Praegustest diskussioonidest olen aru saanud, et kolmanda kooliastme sulgemine on tulemas nii Käru kui ka Retla-Kabala koolis. Mida tähendab see kohalikule kogukonnale?
Vaatame asja lapsevanema pilguga. On olemas kohapealne kuni 6klassiline kool ja kaugemal keskuses asuv põhikool. Olen juba praegu kuulnud Käru lastevanemate seast argumente, miks nad peaksid panema oma lapse kohalikku kuueklassilisse kooli, kui saab panna kohe kaugemal asuvasse Türi põhikooli.
Tihtipeale töötavad lastevanemad just suuremates keskustes, seetõttu ei saa ka sõit sinna ilmselt probleem olla. Kui teeksime näitest kaugeleulatuvaid järeldusi, siis kolmanda kooliastme sulgemisega vähendame automaatselt nii esimese kui ka teise kooliastme õpilaste arvu ja ilmselt seisame sama juhtimisstiiliga jätkates mõne aasta pärast järgmise kooliastme sulgemise ees. Kohalik kogukond saab järjekordse löögi.
Vaatame probleemi ka noore inimese pilguga. Ma ei keskenduks siinkohal väga probleemidele, nagu vara ärkamine ja hilja koju jõudmine. Seitsmenda klassi noor läheb keskuses asuvasse kooli, lõpetab oma päeva ja seejärel läheb mõnda huviringi. Vanasti, kui kohalik noor lõpetas koolipäeva, tarbis ta kohapealse huviringi teenuseid, nüüd ta tarbib kohaliku keskuse teenuseid. Selles pole midagi halba, aga ka see väike muudatus võib jätta õhku küsimuse, kas kohalikku noortetuba ikka on tarvis, kui enamik noortest tarbib huvitegevust linnas.
Vaatame teemat ka noore pere silmadega, kes parasjagu on otsimas elukohta väljaspool linnamelu. Millise signaali annavad Türi poliitikategelased kooliastmete sulgemisega? Minu hinnangul suuresti hoiatava signaali. Kui sulgeme kolmanda kooliastme, siis kaugel ei või olla aeg, mil sulgemisohus on esimene ja teine kooliaste.
Need kolm näidet on muidugi mündi üks külg, mis valvsa stsenaariumi korral võib täide minna. Olen optimist ja loodan, et stsenaariumid ei käivitu, aga selleks tuleb teha tööd ja näha palju vaeva.
Lihtne on kooliastet sulgeda, raskem on õpilasi kooli juurde meelitada.
Olen oma kirjutistes pakkunud välja ka võimalikke lahendusi. Olen seda meelt, et kus on probleem, seal on ka lahendus.
Üldjuhul on lahendusi lausa mitu. Iga kool vajab oma nišši. President Lennart Meri on öelnud: «Muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga koos käib, käib natukene kiiremini kui maailm. Jõuab maailmast ette, oskab ette näha neid probleeme, neid küsimusi, neid lahendusi, mida elu talle seab.»
Koolide puhul ei pea samasuguseid näiteid otsima. Võtame näiteks Väätsa põhikooli – õpilased lennutavad teaduskoolile kohaselt kosmosesse omavalmistatud seadmeid ja palju muud.
Sellised näited ei sünni üleöö. Vaja on investeeringuid, mitte kärpeid. Selleks et kool saaks eristuda, on vaja investeeringuid! Väätsa kooli näitel saame öelda, et kui investeerime, siis ka õpilaste arv suureneb. Nišš ja investeering!
Koroonakriis näitas ilmekalt, et teatud õppeaineid saab edukalt omandada e-õppe abil. Oleme jõudnud olukorda, kus õpetaja pole enam tõe etalon – arvuti on juba inimesest targem. Õpetajal jääb siinjuures oluline roll õpilase individuaalsel nõustamisel.
Kusjuures osa Euroopa riike on rakendamas praktikat, kus õpilane proovib ise nii-öelda mõnda kergemat kooliainet kodus omandada ja kui tekib küsimusi, on tal võimalik õpetajaga kontakti võtta.
See oleks väga hea viis, kuidas Türi haridusvõrgus hoida kokku nii inimressursi kui ka raha pealt. Miks ei võiks just Türil asuda esimene kool Eestis, kes seesugust praktikat rakendab. Innovatsioon!
Mina jään Türi vallavalitsusega eri meelt. Minu hinnangul ei aita kooliastmete sulgemine ühestki aspektist kohaliku elu arengule kaasa, vaid hoopis annab ääremaastumisele aina hoogu juurde.
