Pea kümme aastat on Türi valda juhtinud sarnase mõttemaailmaga inimesed. Hiljuti lõppenud valimised tõid kaasa muutuse – võitjateks osutusid valimisliidud ning erakonnad, kes lubasid muutust. Millised on need valdkonnad ning tegevusalad, mis vajaksid esmajärjekorras enim tähelepanu?
Majandus. Uus Türi vallavolikogu ning vallavalitsus võtab eelmistelt valitsejatelt üle väga raskes rahalises seisus oleva omavalitsuse. 2020. aasta rahandusministeeriumi andmetel on Türi vald 79 omavalitsusest suuruselt viies laenaja Eestis. Tänaste prognooside järgi on järgneval kahel kuni kolmel aastal investeerimisvõimekus oma rahakotist väga väike. Järgnevate aastate üks peamiseid eesmärke peab olema Türi valla rahalise seisu parandamine.
Selleks, et oma rahalist seisu parandada, peame üha enam leidma valdkondi, kus on võimalik teha koostööd. Koostööd on vaja teha nii naaberomavalitsuste kui ka ettevõtjatega. Just uued ja innovaatilised ideed võivad kaasa tuua eelarve parema võimekuse. Heaks näiteks võiks tuua nõudluspõhise transpordi, kus tühjalt sõitvad bussid asendatakse nõudlusele vastava transpordiga. Lisaks viib tellitud sõiduk sind täpselt soovitud sihtpunkti. Saaremaal käima lükatud pilootprojekt on näidanud, et antud lahendus aitab elavdada ka kohalikku majandust – tänu mugavale lahendusele on paljudel inimestel võimalus üha enam tarbida kohalike tooteid ning teenuseid.
Oluline on ka see, et suudaksime suurendada võimekust taotleda erinevates fondidest rahastust. Eelkõige tuleb rõhku panna inimestele, kes oma teadmistega toovad valda uut väärtust. Just antud teadmiste baasil on võimalik kirjutada edukaid projekte – puudutagu need siis kas rohepööret või hoopis haridusvaldkonda.
Kaasamine. Helena Veldre kirjutas hiljuti uurmistöö väikelinna taaselavdamise kohta Türi linna näitel. Uuringust selgus, et Türi vald toetab algatusi ning on vastuvõtlik uutele ideedele, ent kogukonna ning selle kodanikuühenduste võimestamise osas on Türi linnas arenguruumi. Türi vallal puudub aktiivne kogukonnasuunaline kaasamiskava ning väheseks jääb ka KOVi poolsest eestvedamisest ja võimestamisest, seda eriti võrgustikupõhise juhtimise mõistes – pole loodud toimivaid võrgustikke, mille kaudu kogukonna erinevaid gruppe ja kodanikuühendusi linna (laiemalt ka valla) arendamisse kaasata.
Sarnaste probleemide ees seisab kogu Türi vald – meil puudub süsteem, kuidas suhelda oma inimestega. Variante, kuidas olukorda lahendada on mitmeid, näiteks luua kogukonnakogud või osavallakogud. Just nende osalusvormide kaudu on võimalik kaasata inimesi ning tuua nende mõtteid Türi valla juhtimisse. On oluline aduda, et Türi valda ei loo mitte vallavanem, volikogu esimees või keegi muu – me loome seda koos, kõik Türi valla elanikud.
Kogukondade võimestamine. Ainuüksi kogukonnakogude loomisest ei piisa. Türi valda on proovitud luua kogukonnakogusid, kuid sisuliselt pole asi toimima hakanud. Miks? Sest otsustuskogudel on vähe võimu. Vähe võimu otsustada, milline nende kodukoht näeb välja. Tore on küll kogukonnakoguna koos käia, aga kui kooskäimisel pole tulemit, siis inimesed kahjuks väsivad.
Türi vallas on võimalus kogukondadel oma ideede jaoks raha küsida kaasava eelarve abil. Tänases olukorras pannakse konkureerima kohalikud kogukonnad, mis minu hinnangul pole hea lahendus. Võiksime kaasava eelarve summa ära jagada kogukonnakogude vahel. Las iga kogukond otsustab ise, mida on vaja muuta või luua. Läbi kogukonnakogude diskussiooni saab vald sisendit, millised probleemid ning mured kohapeal on.
Mõistagi on olulisi väljakutseid veelgi, millele tuleb suurt tähelepanu pöörata. Olgu nendeks siis töökohtade meelitamine Türile või uute elukohtade loomine. Usun, et minu poolt esile toodud kolm murekohta on jõukohased lahendamiseks uuele vallavolikogule ning -valitsusele.
Tegudele!
Viidatud uurimistöö: Veldre, H. (2021). Kogukond ja väikelinna taaselavdamine Türi linna näitel. (Magistritöö, Tallinna Ülikool). Tallinna Ülikool, Tallinn.