Kevin Kinev

Podcast “Türi uudised” teine osa

Blogi

Podcast “TÜRI UUDISED” on taas teie ees! Uues osas räägime: Esimene osa on saanud juba palju positiivset tagasisidet – tulemused kajavad vastu ka volikogusaalis! Türi linna purskkaevust – kas on mõistlik teha iluinvesteeringuid ajal, mil valla eelarve on pingeline? Türi valla eakate nõukogust – miks see kadus ja miks peame rohkem kuulama oma valla vanema põlvkonna mõtteid? Türi linna tippsündmusest Lillelaat – aga kuidas on lood sündmustega maapiirkondades? Türi vallavolikogu liige Sten Perillus ja valla noor Kevin Kinev arutlevad teemadel, mis Türil olulised – või millest liiga tihti vaikides mööda vaadatakse. Kui sul on mõni Türi valda puudutav küsimus, mida […]

Podcast “Türi uudised” teine osa Loe lähemalt ->

Eakate nõukogu on Türi vallale väga vajalik

Sten Perillus: eakate hääl peab Türi vallas rohkem kõlama

Blogi

Türi vallavolikogu liige Sten Perillus osales eakate seltsi Pihlapuu kutsel hooaja lõpetamisel, kus jagas muljeid volikogu tööst ja arutas kohalike inimestega vallaelu üle. “Kohtumisest kujunes sisukas mõttevahetus, mille käigus kerkis esile mitmeid murekohti, mida volikogu liikmed on ka varem korduvalt saalis esile toonud. Üheks suuremaks mureks oli eakate nõukogu tegevuse hääbumine. Mitmed kohalviibijad nentisid, et vallajuhid on eakate nõukogu unarusse jätnud. Meie eakate nõukogul on oluline roll – just see on kanal, mille kaudu eakate mured ja ettepanekud saavad vallani jõuda,” rõhutas Perillus. Samuti toodi voliniku sõnul välja transpordiküsimus. “Türi linna eakad sooviksid osa saada näiteks Väätsal toimuvatest kultuurisündmustest, kuid

Sten Perillus: eakate hääl peab Türi vallas rohkem kõlama Loe lähemalt ->

Podcast "Türi uudised"

Podcast “Türi uudised” on tagasi

Blogi

Podcast “TÜRI UUDISED” on tagasi! Türi vallavolikogu liige Sten Perillus ja Türi valla noor Kevin Kinev võtavad pulkadeks lahti Türi ja Järvamaa olulised küsimused – ka need, millest muidu eriti rääkida ei taheta. Esimeses episoodis räägime sellest, miks kaalutakse koolipäeva alguse nihutamist kell 9:00 peale, kuidas see mõjutaks õpilasi, peresid ja koolitööd ning kas Türi vald on selleks muudatuseks valmis. Arutame, kuidas on võimalik, et osades piirkondades ei ole inimestel ligipääsu pakiautomaaditeenusele, ning millised oleksid võimalikud lahendused, et tagada võrdne teenus kogu vallas. Uurime, miks kadus Türi valla kaasav eelarve, millal see juhtus ja kas kogukond saab selle tulevikus tagasi.

Podcast “Türi uudised” on tagasi Loe lähemalt ->

Rattaga kooli

Laps kooli rattaga? Põhjamaad suudavad – kas ka Järvamaa?

Blogi

Kuigi ühiskondlikul tasandil on laialdaselt teadvustatud, et meie noored liiguvad vähe, siis reaalseid, süsteemseid ja igapäevaelu puudutavaid samme selle mure lahendamiseks kohtab harva. Seda mõtet kinnitas ka Järvamaa liikumisharrastuse seminar, mis toimus 11. aprillil ja kus arutati, kuidas saaksime koos kogukonnana liikumist edendada. Liikumise vajalikkus ei vaja tegelikult enam tõestamist – teadus on selle töö ammu ära teinud. Regulaarne liikumine toetab vaimset ja füüsilist tervist, parandab õpitulemusi, tugevdab immuunsüsteemi ning vähendab riski haigestuda mitmetessekroonilistesse haigustesse, nagu näiteks südame-veresoonkonnahaigused. Tervise Arengu Instituudi ja Statistikaameti andmetel on Järvamaal keskmine tervena elatud eluiga vaid 51,93 aastat. Võrdluseks – Harjumaal on see näitaja üle

Laps kooli rattaga? Põhjamaad suudavad – kas ka Järvamaa? Loe lähemalt ->

Sten Perillus arvamulugu

Järvamaa – sihik on vaja täpsemaks seada

Blogi

Järva maakonna arenguvõimalused ja ühtsus vajavad teravamat fookust. Kui soovime, etJärvamaa oleks elujõuline ja eeskujulik piirkond, vajame täpsemat ja ühtsemat suunda,kus maakonna areng poleks poliitiliste vastuolude, vaid ühise visiooni kütkes. Järvamaa arenguks on hädavajalik kolme omavalitsuse ühtne pingutus. Veel 20 aastat tagasi,kui maakonnas oli 16 omavalitsust, suudeti koos tegutsedes saavutada suuri asju: rajatiJärvamaa haigla, Väätsa Prügila ja Järvamaa ühistranspordi keskus. Need projektid olidmärgilise tähendusega, näidates, mida ühiselt tegutsedes on võimalik saavutada. Tänaselpäeval tundub aga, et puudub ühine suur eesmärk, mille nimel koostööd teha. Meil on vajauut sihti, uut “Järvamaa haiglat”, mis innustaks ja ühendaks omavalitsusi ning looks tugevaaluse maakonna edasisele

Järvamaa – sihik on vaja täpsemaks seada Loe lähemalt ->

Kuhu edasi Türi võimuliit?

Blogi

Türi tänase võimuliidu (Isamaa, Reformierakond ja EKRE) tegevus seoses valla eelarveplaneerimisega on tekitanud paljudes Türi valla elanikes küsimusi ja murekohti. Viimastelvolikogu istungitel oleme paraku näinud mitmeid segaseid ja arusaamatuid otsuseid, mislisavad ebakindlust juba niigi keerulisse olukorda. Türi valla eelarve on sattunud kriitilisse seisu. Need vallaelanikud, kes on süvitsi uurinudmeie rahaasju, saavad kiiresti aru, et senisel viisil enam edasi minna ei saa. RiigiasutusKeskkonnainvesteeringute Keskus, kes on vallale varem laenu andnud, on väljendanudmuret, et Türi võime laenu tagasi maksta on oluliselt vähenenud. See on tugev signaal, mispeaks panema volikogu ja võimuliidu tegema tõsiseid järeldusi ning võtma ette reaalseidsamme, et olukorda parandada. Olles

Kuhu edasi Türi võimuliit? Loe lähemalt ->

Ilupurskkaev miljoniaugus: kas Türi valla prioriteedid on paigas?

Blogi

Türi valla 2024. aasta eelarve seis on kehv, kui mitte öelda lausa kriitiline. Keerulinemajanduslik olukord ja valed finantsotsused on viinud meid olukorda, kus eelarvest onpuudu üle miljoni euro. Kui valla eelarve prognoositav maht on ligi 22 miljonit eurot, siispõhitegevuse tulude ja kulude vahe on ligi miljon eurot. Selleks, et tulla toime, oleks kohevaja üle miljoni euro lisaraha, et jooksev elu ei kannataks. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), kes on Türi vallale andnud varasemalt laenu, onteinud Türi vallale mitmeid märgukirju. Riigiasutuse hinnangul on viimaste aastategahakanud Türi valla laenu maksmise võimekus tunduvalt vähenema. Juunis kohtusidvallaesindajad KIKiga ning tõdeti, et Türi vald ei ole võimeline

Ilupurskkaev miljoniaugus: kas Türi valla prioriteedid on paigas? Loe lähemalt ->

Järvamaa valikud – sõõrik või kaneelisai?

Blogi

Selle aasta alguses jõudsid meieni uuenenud rahvastikuandmed, mis näitasid, et Järvamaa elanike arv on jätkuvalt langustrendis. Tõsi, elanike arvu langus ei ole olnud nii suur kui seda prognoositi 2012. aastal – toona räägiti, et elanike arv võib langeda 2023. aastaks 26 970ni. Täna elab meid Järvamaal kokku aga 29 614 inimest. Kas põhjust on rahuloluks või peaksime jätkuvalt meie maakonna arengu pärast muret tundma?  Kui analüüsida erinevate statistiliste näitajate põhjal Järvamaa elanikkonda ning selle muutumist, siis selgub, et meie maakonna rahvaarvu vähenemise peamine põhjus ei ole mitte negatiivne iive, vaid ränne. Kuigi meie maakonna omavalitsustes sureb rohkem inimesi kui sünnib,

Järvamaa valikud – sõõrik või kaneelisai? Loe lähemalt ->

Mure Türi valla juhtimise pärast aina kasvab

Blogi

Hetkel on Türi vallas käimas uue arengukava koostamise protsess, mis hõlmab Türi valla arengut aastatel 2024-2028. See dokument on suuresti poliitilise tahte väljendus, mida plaanivad ellu viia praegu valitsuskoalitsiooni moodustavad poliitilised jõud (Koduvald Türi ja EKRE). Kui ma uurisin vallavalitsuse esitatud arengukava esmaversiooni, tõstatus minu jaoks mure Türi valla juhtimise ja tasakaalustatud arengu pärast. Kõigepealt soovin rääkida tasakaalustatud arengust. Türi vallas asub 1 linn, 4 alevikku ja 53 küla. Selleks, et vald saaks tõhusalt toimida, peab elu edukalt kulgema nii maapiirkondades kui ka linnas. Ühe piirkonna eelistamine teisele pole vastuvõetav. Iga vallakodanik, kes uurib praegust valla arengukava esmaversiooni, saab aru,

Mure Türi valla juhtimise pärast aina kasvab Loe lähemalt ->

Sten Perillus - Türi võiks olla järgmine rattapealinn

Sten Perillus: riigil puudub regionaalpoliitikas pikaajaline plaan

Blogi

Lõhe kuldse ringi ning ülejäänud Eesti vahel aina kasvab. Meil puudub täna selge nägemus, milline on riigi pikaajaline plaan regionaalpoliitikas ning kuidas seda plaanitakse ellu viia.  Täna puudub Eesti riigil selge visioon, milline peaks olema regionaalpoliitika. Milline on elu Tapal, Paides, Tõrvas ja paljudes teistes Eesti piirkondades aastal 2035? Kahtlemata on teinud riik teinud mitmeid edukaid otsuseid, et arendada regionaalpoliitikat, kuid minu hinnangu on see olnud suuresti juhuslik. Täna tundub, et riik on võtnud suuna, kus lastakse regionaalpoliitikal liikuda isevoolu ehk siis inimesed suunduvad sinna, kus on paremad töökohad, suuremad palgad, kvaliteetsem haridus jne. Vastanduv variant tänasele oleks, see kui

Sten Perillus: riigil puudub regionaalpoliitikas pikaajaline plaan Loe lähemalt ->

Scroll to Top