Järva maakonna arenguvõimalused ja ühtsus vajavad teravamat fookust. Kui soovime, et
Järvamaa oleks elujõuline ja eeskujulik piirkond, vajame täpsemat ja ühtsemat suunda,
kus maakonna areng poleks poliitiliste vastuolude, vaid ühise visiooni kütkes.
Järvamaa arenguks on hädavajalik kolme omavalitsuse ühtne pingutus. Veel 20 aastat tagasi,
kui maakonnas oli 16 omavalitsust, suudeti koos tegutsedes saavutada suuri asju: rajati
Järvamaa haigla, Väätsa Prügila ja Järvamaa ühistranspordi keskus. Need projektid olid
märgilise tähendusega, näidates, mida ühiselt tegutsedes on võimalik saavutada. Tänasel
päeval tundub aga, et puudub ühine suur eesmärk, mille nimel koostööd teha. Meil on vaja
uut sihti, uut “Järvamaa haiglat”, mis innustaks ja ühendaks omavalitsusi ning looks tugeva
aluse maakonna edasisele arengule.
Selgete ja konkreetsete eesmärkide seadmine on kriitilise tähtsusega. Iga Järvamaa
omavalitsuse volikogu liige peaks teadma une pealt, mille poole meie ühine maakond pürgib.
Kuigi olemasolev Järvamaa arengustrateegia on sisukas ja määratleb valdkondlikud sihid, on
see sageli liiga üldine ja laialivalguv. Vajame konkreetset, ühele leheküljele mahutatavat
nimekirja näiteks kolmest peamisest eesmärgist, mille poole püüelda – kindlat ja
motiveerivat, samal ajal realistlikku plaani. Selline selgus annaks nii omavalitsustegelastele,
ametnikele kui ka elanikele suuna, kuhu panustada oma jõud ja energia.
Üks võtmetähtsusega eesmärk on töökohtade loomine. Pole ilmselt kellelegi üllatus, et
inimesed liiguvad sinna, kus on head ja kõrgelt tasustatud töökohad. Just need peaksid
olema Järvamaa sihtmärk. Kõrgelt tasustatud töökohtadega käib käsikäes ka kvaliteetne
haridus. Kui mõni ettevõte soovib Järvamaale laieneda, siis peame olema valmis pakkuma
neile vajalikke inimesi, kes on spetsialiseerunud antud valdkonnas. Siinkohal on hea eeskuju
Pärnu, kus kutsehariduskeskus on reageerinud tuuleparkide rajamisele ning koolitab nüüd
tuulegeneraatorite hooldustehnikuid. Järvamaa peaks järgima sarnast eeskuju, et valmistada
ette oma tööturgu vastavalt tuleviku vajadustele.
Samuti on oluline pöörata tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile. Kuigi meie koolid, lasteaiad
ja kultuurimajad on renoveeritud ning paljudes piirkondades on loodud kaunis avalik ruum,
tekitab paljudele muret elamumajandus. Uusi ja kaasaegseid elamuid napib ja see võib
saada tõsiseks takistuseks spetsialistide ja nende perede siia meelitamisel. Peame
panustama uue elamufondi loomisse (nende hulgas üürimajade loomine) ja olemasolevate
hoonete kaasajastamisse, et pakkuda konkurentsivõimelisi elamistingimusi.
Järvamaa potentsiaali realiseerimisel ei saa alahinnata ka infrastruktuuri arendamise
tähtsust. Tõhus ja kaasaegne transpordivõrgustik on kriitilise tähtsusega, et toetada inimeste igapäevast liikumist ja ühendust suurte tõmbekeskustega. Me peame seisma selle eest, et
Mäost oleks võimalik Järvamaa inimestel bussile minna. Me peame seisma ühiselt selle eest,
et Türilt väljuks aina tihedamini rong Tallinna suunas. Kui Järvamaa suudab tagada parema
ligipääsetavuse, võib see olla määrav tegur uute elanike ja investorite meelitamisel.
Lõpuks tuleb rääkida ka Järvamaa kuvandist. Kas oleme lihtsalt üks piirkond Kesk-Eestis või
suudame näidata, et meil on midagi enamat pakkuda? Ajalooliselt on olnud Järvamaa
edukas põllumajanduspiirkond. Põllumajandusega seostub ilmselt paljudele ka
rohemajandus, mis võiks saada meie tulevikusuunaks Rohemajandus ja jätkusuutlikud
lahendused võiksid olla meie uus suund, kuhu suuname rohkem ressursse ja tähelepanu. See
annaks Järvamaale selgelt eristuva identiteedi.
Järvamaa tulevik sõltub sellest, kui täpselt suudame oma sihiku seada ja kui järjekindlalt
üheskoos eesmärkide poole püüelda. Koostöö, konkreetsed plaanid ja julged otsused on
need, mis aitavad Järvamaal liikuda uue arengu ja õitsengu suunas.