Hetkel on Türi vallas käimas uue arengukava koostamise protsess, mis hõlmab Türi valla arengut aastatel 2024-2028. See dokument on suuresti poliitilise tahte väljendus, mida plaanivad ellu viia praegu valitsuskoalitsiooni moodustavad poliitilised jõud (Koduvald Türi ja EKRE). Kui ma uurisin vallavalitsuse esitatud arengukava esmaversiooni, tõstatus minu jaoks mure Türi valla juhtimise ja tasakaalustatud arengu pärast.
Kõigepealt soovin rääkida tasakaalustatud arengust. Türi vallas asub 1 linn, 4 alevikku ja 53 küla. Selleks, et vald saaks tõhusalt toimida, peab elu edukalt kulgema nii maapiirkondades kui ka linnas. Ühe piirkonna eelistamine teisele pole vastuvõetav. Iga vallakodanik, kes uurib praegust valla arengukava esmaversiooni, saab aru, et tasakaalustatud areng on sellest veel kaugel.
Siinkohal toon mõned näited – Türi linnas plaanitakse ehitada uus lasteaiahoone, samas kui maapiirkonnad peavad oma tegevust kokku tõmbama ja pidevalt optimeerima.
Näiteks kavatseb uus valitsus arengukava kohaselt vabaneda Kabala rahvamaja hoonest – nii raamatukogu kui ka rahvamaja tegevused plaanitakse viia mõisahoonesse, kus asub ka kool ja lasteaed. Mõistan vajadust üle vaadata kulusid, kuid kui midagi suletakse ja ühendatakse, peab olema ka tasakaal. Arengukava kohaselt näivad investeeringud Kabala piirkonda praktiliselt puuduvat.
Sarnane olukord valitseb ka Väätsal. Kui vaadata arengukava, siis ainus suur investeering, mida Väätsa elanikud võivad oodata aastaks 2028, on uue staadioni rajamine, ja see toimub ainult juhul, kui leitakse sobiv projektifond, kust raha küsida.
Opositsiooni esindajana olen mures ka Türi valla haridusvaldkonna pärast. Hiljutises Järva Teataja artiklis tuli välja küsimus, kas sulgeda Retla-Kabala koolis kolmas kooliaste või mitte. See teema on vallajuhtide laual olnud juba mitmeid aastaid.
Kuigi arengukava esmaversioon ei anna veel selget vastust Retla-Kabala kolmanda kooliastme sulgemise kohta, selgus 1. augusti vallavalitsuse istungi protokollist, et praegused vallajuhid tegi ettepaneku lisada arengukavasse punkti, mis käsitleb kolmanda kooliastme sulgemist. Sama päeva õhtul toimus Oisus avalik arutelu arengukava teemadel, kuid vallajuhid ei julgenud antud ettepaneku kohta midagi Oisu rahvale öelda.
Siinkohal tahaksin küll tänastele vallajuhtidele näppu vibutada. Tegemist on väga raskete otsusega ning kui seda tehakse inimeste selja taga, mitte antud teemadest rääkides on asjalood päris kehvasti – vallajuhid peavad olema näoga rahva poole. Vahet pole kui populaarne või ebapopulaarne ka ettepanek pole!
Kui rääkida Retla-Kabala kolmanda kooliastme sisust ning mõneti ka saatusest, siis selle tegelikkuses otsustavad EKRE volinikud. Valimisliit Koduvald Türi on pikk aega rääkinud kuueklassiliset koolisüsteemist. Tulevikuvald Türi volinikud (seal hulgas ka mina) on aga oma valimisplatvormis kirjutanud, et seisavad senise koolivõrgu säilimise eest. Seega kaalukeeleks selles küsimuses saab olema EKRE. Saab näha olema, kas välja käidud väärtused nagu maapiirkondade eest seismine ja maakoolid olid lihtsalt enne valimisi tore sõnakõlks või seistakse päriselt oma hinnangute eest.
Türi Ühisgümnaasiumi tulevik on minu hinnangul samuti ebaselge. Nimelt, kes mäletab, siis selleks, et Türi Põhikooli uut hoonet ehitada pakkus riik võimalust rahaliselt appi tulla Türi vallale. Riik pakkus rahastust aga kahel tingimusel: peab korrastama haridusvõrgu ja selle raames sulgema kahes põhikoolis kolmanda kooliastmed ning teine tingimusi oli, et kui õpilaste arv langeb Türi Ühisgümnaasiumis alla 100, siis ka see tuleb sulgeda.
Juunikuu haridus- ja noorsookomisjoni istungi protokollist saame lugeda, kus tänane gümnaasiumi koolijuht toob esile olukorra kus on oht, et uue kooliaasta alguses langeb õpilaste arv alla 100.
Tänased vallajuhid oleks pidanud juba kaks kuud tagasi olema pöördunud selle murega ministeeriumi poole, et selline oht on laual – vaja oleks ideaalis sõlmida leping, mis annab kindlust kooliperele kui ka koolipidajale ehk vallale, et gümnaasiumihariduse andmine ka siia pikemaks ajaks jääb. Minu hinnangul on Türi Ühisgümnaasium nii vallale kui ka kogu maakonnale väga vajalik ning peaksime selle säilimise ning arenemise eest hoolt kandma.
Üllatavaid haridusalaseid ettepanekuid leiab aga arengukavast veelgi. Näiteks soovitakse taas Türi Kevade Kool viia ühise juhtimise alla mõne teise haridusasutustega. Teatavasti on tegemist erikooliga, kus õpetatakse mõõduka ja raske vaimse puudega õpilasi ette selleks, et nad suudaksid väljaspool kooli oma eluga iseseisvalt või abistaja toel toime tulla. Selline kool vajab iseseisvust ning seda on siiani suutnud vald väga kenasti ka kooliperele pakkuda. Kas tõesti pole meil muid kokkuhoiu kohti, kui meie oma noored?
Kokkuvõttes ütleksin, et arengukava protsess ja Türi valla tuleviku kujundamine järgnevateks aastateks on alles pooleli. Loodan, et neid murekohti, mida ma olen esile toonud, võetakse volikogus tõsiselt arutlusele, ja et neile leitakse positiivne lahendus.