Kopenhaagen. Linn, kus elab ligi 700 000 elanikku, kellest 62 protsenti sõidab kooli või tööle jalgrattaga. Kuidas saavutada samasugust edu Türil?
Taani pealinn Kopenhaagen on maailmas endale nime teinud kui kõige sõbralikum jalgrattapealinn. Et 62 protsenti elanikest kasutab iga päev jalgratast, on muljetavaldav arv ja võiks eeskujuks olla ka Türi linnale.
Tean, et paljud inimesed peavad jalgrattaga sõitmist pigem sportlikuks kui keskkonnasõbralikuks ajaviiteks. Muutuv maailm näitab, et üha enam liigutakse jalgrattaga, ja Türi peaks muutustega kaasa minema.
Selleks et Türi elanikud hakkaksid aina rohkem mõtlema jalgratta kasutusele, tuleb luua selleks eeldused. Pean silmas nii jalgrattateid kui ka rattaparklaid. Ehk teisisõnu võime öelda, et eeldused on ka mugavused.
Kantar Emori elanikkonna uuringu «Kompass 2020» andmetel soodustavad jalgrattaga liikumist paremad jalgratta- ja kõnniteed. Türil on mõnus jalgrattaga liigelda seni, kuni sa teed seda põhimaanteede ääres. Kui soovid peateelt kõrvale pöörata, läheb asi kehvemaks.
Selleks et Türi oleks nagu Kopenhaagen, peaks meie ühine siht olema jalgrattateed, kus on ohutu ja mugav liigelda nii 8- kui ka 80aastasel inimesel.
Rattaparklate rajamine on üks oluline eeldus, et inimesed hakkaksid mõtlema rattasõidule. Väga paljud türilased elavad kortermajades, mistõttu on neil tihti probleem, kus oma jalgrattast hoida. Paljud hoiustavad ratast keldris, mis vähendab paraku jalgratta kasutust, sest enne igat sõitu tuleb see keldrist üles tassida ja pärast sõitu tagasi viia. Inimene on loomult paraku mugav ja otsib kergemaid lahendusi.
Selleks et jalgratta hoiustamist mugavamaks teha, on loodud parklaid, mis jõudumööda on jõudnud ka Eestisse.
Parklal on peal katus ja seal ratast hoida on turvaline nii, nagu autodele on välja mõeldud garaaž. Peale selle saab rattaparklas mugavalt hoida ka lastevankreid, aga miks mitte ka elektritõukerattaid. Sellised rattaparklad võiksid asuda näiteks kortermajade läheduses.
Uuringud on näidanud, et jalgratta kasutust on suurendanud rattalaenutuse parem kättesaadavus. Hea näide on selles suhtes Tartu, kus on loodud oma rattaringlus, mis on suurendanud nii kohalike inimeste liikumist kui ka meelitanud kohale turiste. Samal põhimõttel saaks Türi linn samuti käivitada oma rattaringluse.
Peale selle tasuks kaasata ka naabruskondi. Näiteks võiks rattaringluse osa olla nii Paide linn kui ka Väätsa. Kujutan juba ette, kuidas turist pargib auto Türile, istub rattale ja hakkab nautima kohalikke huviväärsusi – olgu need siis Türi kirik, Paide Vallitorn või Väätsal asuv Eesti jalgrattamuuseum.
Nende mõtete teostumiseks läheb tarvis strateegilisi ja teadlikke otsuseid nii linnaplaneerimise kui ka avaliku ruumi kohta. Pikemat plaani, kuidas muuta Türi linna ja ka laiemalt kogu maakonda keskkonnasõbralikumaks. Üks viis selleks on teha Türist jalgrattasõbralik linn.